Eric Opoku (politician)

Eric Opoku nyɛla Ghana bilichina ŋun tumdi siyaasa tali ka be seventh mini eighth Parliament of the fourth republic of Ghana n- tiri Asunafo South yaɣili din be Brong-Ahafo tudu yaɣili n-zaŋdi tiri lem(NDC)paati.[1]

Eric Opoku (politician)
Tuma

O Bihigu Piligu Mini O Shikuru Baŋsim mali niŋ

Eric Opoku duɣim dabisili n-nyɛ silimin gɔli June da baa anu dali, yuuni 1970. [1][2] O yila tiŋ yuli booni Sankore din be Brong Ahafo tudu yaɣili la Ghana.[1] [2]O n-nyɛla o Bachelor of Arts degree in Social Science shikuru shɛli din yuli booni Kwame Nkrumah University of Science and Technology yuuni 2004.[1][2]

O Tuma mali niŋ

Opoku n-nyɛla pukpara. [2]Pɔi ka bɛ daa piigi o jintɔra, o daa na n-nyɛla karimba be Ghana Education Service n-zaŋti SDA Primary shikuru din be Sankore la,yuuni 1997 hali ni 2000. [1][2]O lahi n-nyɛla ninvuɣ so ŋun tum ti Kuapa Kookoo Ltd as the Society Development Secretary yuuni 1998 hali ni 2001.[1]

O Siyaasa Tali Tuma mali niŋ

Bɛ daa tumi piigi Opoku jintɔra 3rd parliament of the 4th republic of Ghana n-zaŋti Asunafo South constituency din be Brong Ahafo tudu yaɣili la Ghana.[1][2]O daa bi di kuɣ maa nasara piibu piibu shɛli din daa paya na maa amaa bɛ daa lahi piigi o jintɔra silimin gɔli January da baa ayopɔi dali la yuuni 2013 o ni daa di nasara nayi yuuni 2012 Ghana piibu piibu la ni n-zaŋti Asunafo South yaɣili ka daa tum hali ni silimin gɔli da baa ayobu dali yuuni 2017 la. Bɛ daa lahi piigi o yaha silimin gɔli January da baa ayopɔi yuuni 2017, bɛ ni daa niŋ yuuni 2016 Ghana piibu piibu la nyaaŋa ka o daa n-nyɛ kɔbigi puuni vaabu 52.97% ninvuɣ shɛb ban daa niŋ la la piibu piibu maa vinyɛla puuni.

O daa na n-nyɛla Deputy Brong Ahafo tudu yaɣili Minista yuuni 2009 hali ni 2013. [2]7th parliament of the 4th republic of Ghana o daa be la Food, Agriculture and Cocoa Affairs komitti as a ranking Member. O daa lahi be la Privileges komitti mini Appointments komitti la la saha maa yaha.[1]

Bɛ daa ti Opoku pini din wuhiri ni ŋun n-nyɛ jintɔri so ŋun niŋ kpaŋmaŋ n-zaŋti communal and rural development yuuni 2017 la , Bureau of Research on Governance, Commerce and Administration (BORGCA) sani. Pini ŋɔ daa timi ka di n-nyɛla o sɔŋsim zaŋ chaŋ developmental projects n-ti Asunafo South yaɣili.[3]

Piibu piibu mali niŋ

Bɛ daa piigi Opoku jintɔra n-zaŋti Asunafo South yaɣili din be Brong Ahafo tudu yaɣili yuuni 2004 Ghana nim piibu piibu la ni. [4][5]O daa di nasara n-ti lem(NDC)paati.[4] [5]O yaɣili maa daa pahi la jintɔri kuɣsi pia(10 ), jintɔri kuɣsi pishii ni anahi (24) puuni din daa di nasara n-ti lem(NDC)paati n-zaŋtI Brong Ahafo tudu yaɣili. [6] [7]Asunafo South yaɣili daa niŋ la ‘skirt and blouse’ piibu piibu din daa niŋ ka tiŋgbani zuɣulan so ŋun daa di la la yaɣili n-nyɛ John Kufour ŋun daa zani n-ti wɔbigi paati la.[4] Lem(NDC)paati n daa n-nyɛ ban bi galisi jintɔri duu ni kuɣsi din kalinli daa yiɣisi 94, jintɔri kuɣsi 230 puuni la la piibu piibu maa ni. [6]Opoku daa di la kuɣ maa ni kalinli din yiɣisi 14,076, kalinli din daa yiɣisi 29,345 puuni ban daa niŋ piibu piibu maa vinyɛla ni, kɔbigi puuni vaabu 48% n-bala ninvuɣ shɛb ban daa niŋ la la piibu piibu ŋɔ vinyala ni. [4][5]O di la nasara ŋɔ ka chɛ George William Amponsah ŋun daa zaya n-ti wɔbigi paati,Jack Kennedy Brobbey ŋun daa za o gama la n-ti pahi Fredrick Nkrumah ŋun daa zani n-ti Convention People's Party la. [4][5]Bɛ daa n-nyɛla kɔbigi vaabu puuni 43.80% , 7.30% ni 0.90% dɛdɛ ni dɛdɛ ban daa niŋ piibu piibu maa vinyala ni.[4][5]

Bɛ daa lahi labi piigi Opoku jintɔra yuuni 2020 piibu piibu la ni n-ti 8th Parliament of the fourth Republic of Ghana .

Gubu mali niŋ

Bɛ daa gu la Opoku , o yiŋ silimin December biɛɣ'pishii ni anu dali la yuuni 2017 o yili shɛli din be Sankore ka di be Brong Ahafo tudu yaɣili la Ghana.[8][9] Lem(NDC) paati nim daa yɛliya ni ban daa gu o maa n-nyɛla " armed supporters " n-ti wɔbigi paat. Bɛ daa lahi gu o pahi buyi silimin gɔli April dahin yini dali yuuni 2018 la, o yili shɛli din be in his Sankore yaha "by armed men". [10][11]Ban daa gu o ŋɔ daa zaŋ la o GHS 10,400.00, a television set ni decoder n-ti pahi o damaged three vehicles.

O Maŋmaŋ Bihigu mali niŋ

Opoku n-nyɛla dolo dolo nira.[1][2] O mali la paɣa ni bihi anahi.[1][2]

Kundivihira mali niŋ

  1. 1.00 1.01 1.02 1.03 1.04 1.05 1.06 1.07 1.08 1.09 (1963-05) "PARLIAMENT IN REPUBLICAN GHANA". Parliamentary Affairs. DOI:10.1093/oxfordjournals.pa.a054022. ISSN 1460-2482.
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 2.8 "Paterson, Steven, (born 25 April 1975), MP (SNP) Stirling, since 2015", Who's Who, Oxford University Press, 2015-12-01, retrieved 2023-04-30
  3. "Eric Opoku rewarded Best MP for rural devt". Graphic Online. Retrieved 2 August 2020.
  4. 4.0 4.1 4.2 4.3 4.4 4.5 FM, Peace. "Ghana Election 2004 Results - Asunafo South Constituency". Ghana Elections - Peace FM. Retrieved 2 August 2020.
  5. 5.0 5.1 5.2 5.3 5.4 Elections 2004; Ghana's Parliamentary and Presidential Elections. Accra: Electoral Commission of Ghana; Friedrich Ebert Stiftung. 2005. p. 131
  6. 6.0 6.1 "Voting, Counting and Results", Ghana Presidential and Parliamentary Elections, 7 December 2012, Commonwealth, pp. 26–37, 2013-03-12, ISBN 978-1-84859-154-7, retrieved 2023-04-30
  7. Boachie-Ansah, James (2005). "Excavations at Techiman, Brong-Ahafo Region, Ghana". Ghana Studies 8 (1): 39–101. DOI:10.1353/ghs.2005.0005. ISSN 2333-7168.
  8. Michael, AddaeAmoako (2019-02-28). "PARENTS SATISFACTION OF FREE SENIOR HIGH SCHOOL POLICY IN THE ASUNAFO SOUTH DISTRICT IN THE BRONG - AHAFO REGION OF GHANA.". International Journal of Advanced Research 7 (2): 855–864. DOI:10.21474/ijar01/8555.
  9. Addo, Charles (28 December 2017). "Blame NPP, Akufo-Addo over attack on NDC MP Eric Opoku - Minority". Yen.com.gh - Ghana news. Retrieved 2 August 2020
  10. a-newspaper-closed-others-suspended-or-seized-journalists-physically-attacked.
  11. Opoku, Darko Kwabena (2010), "NDC-Business Relations: The Case of Brong-Ahafo", The Politics of Government-Business Relations in Ghana, 1982–2008, New York: Palgrave Macmillan US, pp. 161–187, ISBN 978-1-349-29000-0, retrieved 2023-04-30